Keskhiline sort, sobib kasvatamiseks kasvuhoones ja katteloori all. Viljad suured (kuni 200 g), lihavad, magusad. Väga viljakas sort.
1,0 g = 120-200 seemet.
* MAGUSPIPAR ON ÜKS KÕIGE ENAM NÕUTAVAM KÖÖGIVILJAKULTUUR.
KUIDAS SAADA MAKSIMAALSET SAAKI MITTEKÖETAVAS KASVUHOONES?
TAIMEDE ETTEKASVATUS.
Mitteköetavas kasvuhoones maguspipra kasvatamiseks külvatakse seemned taimede ettekasvatamiseks märtsi keskel ja taimed istutatakse kasvuhoonesse mai lõpus.
KÜLV.
Külvata soovitatakse plastkottidesse või "toitekuubikutesse". Sel juhul jääb istutamisel mullapall terveks ja taim ei saa "stressi". Taimematerjali seeme külvatakse 1cm sügavusele. Külvid kaetakse kilega, et hoida ära ülemise mullapinna kuivamist. Esimeste tõusmete ilmumisel kile eemaldatakse.
OPTIMAALSED TINGIMUSED.
Et tõusmed ilmuksid ühtlaselt 5-7 päevaga on vajalik temperatuur +20...30*C (temperatuuril +13...15*C ilmuvad tõusmed alles 18-25 päevaga peale külvi, vahel veelgi hiljem). Esimese 3-4 päevaga alandatakse temperatuuri 18*C-ni, edasi hoitakse +25*C. Mulla niiskus peab olema kogu taimede ettekasvatusperioodil 75-80%.
ÜMBERISTUTUS.
Plastkottides (3x3x3 või 4x4x4 cm) kasvavad taimed 15-20 päeva kuni esimese pärislehe ilmumiseni, seejärel istutatakse nad pottidesse suurusega(10x10x10 cm). Kui kasvamise ajal puutuvad lehed üksteise vastu asetatakse nad laiali 20-25 taimepotti m2-le kuni kasvukohale istutamiseni.
TAIMEDE KASVATAMINE PIKEERIMISEGA.
Taimede kasvatamisel pikeerimisega külvatakse seemned ritta jättes reavaheks 3-4 cm. Peale tõusmete ilmumist 20-25 päeva pärast kui taimel on 1-2 pärislehte pikeeritakse taimed pottidesse 8x10 või 10x10 cm.
VÄETAMINE.
Taimed reageerivad hästi väetamisele. Soovitav on väetada 2-3 korda 10-12 päevaste vahedega. Esimene väetamine tehakse 2 pärislehe faasis (kui kasvatatakse pikeerimisega - mitte varem kui 10-15 päeva peale pikeerimist. Väetise konsentratsioon ei tohi olla lahuses suurem kui 0,5%.
TAIMEDE KARASTAMINE.
Et taimed paremini juurduksid karastatakse neid 2-3 nädalat enne väljaistutamist: vähendatakse kastmist, alandatakse temperatuuri kuni +20..+22°C päeval ja +16+18°C-ni öösel.
KASVUHOONESSE ISTUTAMINE.
Taimed istutatakse kasvuhoonesse 50-60 päeva vanustena, selleks ajaks on 15-18 pärislehte, taimed on 30-35 cm kõrgused ja osa õisi on avanenud. Enne väljaistutamist kastetakse taimi tugevalt. Vajalik on saavutada, et taimed oleks kasvupinnal ühtlaselt 3-4 tk/m2-l.
TEMPERATUURI REŽIIM.
Peale taimede väljaistutamist muudetakse temperatuurireþiimi olenevalt valgusest ja taimede vanusest. Kuni viljumiseni selgel päikesepaistelisel päeval, kui taim kasvab intensiivselt hoitakse temperatuuri +24..28*C. Kõrgemal temperatuuril (+30..+35°C) taimed närtsivad, kuivaine sisaldus väheneb, pungad varisevad (see toimub ka siis kui temperatuur on 15*C või vähem).
Pilves ilmaga hoitakse temperatuuri kuni +20..+22°C päeval ja +17..+19°C öösel.
Viljakandvuse ajal on temperstuurireziim teine, päikesepaistelise ilmaga +24..+30°C, pilves ilmaga +20..+22°C, öösel +18..+20°C.
Optimaalne mullatemperatuur pipral on +20°C. Kõrgema temperatuuri korral arenevad jõudsalt lehed kuid juurestiku kasv peatub, taim viljub halvasti. Noores eas on taimed väga nõudlikud mullatemperatuuri suhtes.
ÕHU JA MULLANIISKUS.
Taimedele on väga tähtis mulla niiskus. Hea niiskusega varustatuse korral taluvad nad paremini kõrgeid temperatuure, suureneb saak,viljad on kvaliteetsemad (C vitamiini, suhkru sisaldus jne). Sellel kultuuril on nõrk juurestik, mis on väga tundlik soolade konsentratsiooni vastu mullas, sellepärast tuleb kasta tihedalt kuid mitte korraga palju (vastasel korral võib tekkida mullale hallitus). Kasta on kõige parem hommikul ja otse mullapinnale, mitte piserdada. Optimaalne mulla niiskus on enne viljakandvust 75% NV ja viljakandvusajal - 80% NV. Mitteregulaarne kastmine viljakandvuse ajal võib tekitada viljade lõhenemist.
Optimaalne õhuniiskus kasvuhoones peaks olema 65-77%, kõrgema õhuniiskuse korral peatub tolmlemine ja õied varisevad.
VÄETAMINE.
Taimi väetatakse iga kahe nädala tagant. Esimene väetamine tehakse 15 päeva peale juurdumist. Taime saaki mõjutab positiivselt orgaanikaga väetamine. Selleks soovitatakse kasutada virtse lahustades üks kümnele lisades juurde superfosfaati (20-30 g 10 liitrile) 1m2-le antakse 5 liitrit lahust.
TAIME KUJUNDAMINE.
Taimed kujundatakse vastavalt tema kasvule. Kõigepealt areneb taimel peavars ning peale 10-12 pärislehte (olenevalt hübriidist ja valgustingimustest) ilmub 2-4 külgharu. Nendest jäetakse alles kaks kõige tugevamat, mis moodustavad taime "skeleti" ülejäänud eemaldatakse. "Skeleti" harud seotakse ja kinnitatakse spaleeri külge. Kui hakkavad arenema uued võrsed mis moodustavad "kahvli" jäetakse sealt alles üks kõige tugevam: teine nõrgem näpistatakse ära esimese lehe tagant. Nii toimitakse ka edaspidi taime kasvamisel.
Vajalik on ka eemaldada esimene õis (seda nimetatatakse krooniks) kui seda ei tehta võib tekkida taimekasvu seisak ning väheneb saak. Paremaks taimede tolmlemiseks soovitatakse taimi iga päev raputada.
SAAGI KOGUMINE.
Saaki korjatakse vastavalt viljade valmimisele (1-2 korda nädalas). Vilju korjatakse tehnilises küpsuse (rohelised) ja bioloogilises küpsuses(punased, kollased, oranþid). Maguspipar sisaldab suures koguses erinevaid vitamiine ning teda võib nimetada polüvitamiinseks köögiviljaks. Askorbiinhappe sisalduselt ületab ta kõiki köögivilja ja marjakultuure peale musta sõstra ja kibuvitsa (kuni 400 mg%). Pipra viljad sisaldavad P-aktiivseid aineid (70-380 mg 100 g toores massis), karotiini (0,5-16,0 mg), B grupi vitamiine (hamiini 0,02-0,09 mg,riboflamiini 0,02-0,1 mg) foliinhapet (1,3-2,9 mg kuivaines), nikotiinhapet (6-10 mg 100 g kuivaines. Et rahuldada inimese päevast C-vitamiini ja aktiivainete vajadust on selleks piisav kogus 20-50 g paprikat.